Info- ja võrguühiskond 23.02 - 01.03



Info- ja võrguühiskond 23.02 - 01.03 


Sissejuhatus

Eesti infoühiskonna arengukava 2030 on dokument, mis kujutab endast Eesti digitaalse tuleviku visiooni, mille peamine mõte on juhtida Eesti digiühiskonna arengut. Arengukava peamiselt keskendub kolmele valdkonnale: digiriik, ühilduvus ja küberturvalisus. Allpool olen loonud SWOT- analüüsi, mis aitab mõista arengukava tugevusi, nõrkusi, võimalusi ja ohte.



Tugevused:

Fookus: Arengukava keskendub kolmele põhivaldkonnale, mis on digiühiskonna arengu seisukohast kriitilise tähtsusega.
Digioskuste tase: Eesti elanikkond, eriti noorem põlvkond, on digitaalsete oskuste poolest päris osavad, mis võivad kaasa aidata arengukava edukale rakendamisele.



Nõrkused:

Poliitika: Poliitilised muutused võivad tugevalt mõjutada arengukava rakendumist. 
Oskuste defitsiit: Vaatamata sellele, et Eesti infoühiskonna arengukava 2030 paistab esmapilgul muljetavaldav, seisame silmitsi reaalse probleemiga - Eestis on puudus spetsialistidest, kellel on vajalikud oskused, mis võib takistada arengukava rakendamist. 



Võimalused:

Tehnoloogia areng: Kiiresti arenev tehnoloogia võib avada uusi võimalusi.
Andmekaitse ning privaatsus: Arengukava võib pakkuda võimalusi andmekaitse ja privaatsuse parandamiseks. 



Ohud:

Küberturvalisus: Küberturvalisus on reaalne oht ühiskonnast, mis suuresti sõltub tehnoloogiast. Rünnakud, häkkimine ja andmete rikkumine jne.
Areng: Inimeste poolt mitteaktiivne e-riigi teenuste kasutamine võib piirata infoühiskonna arengu. 
 


Kasutatud allikad:

https://www.valitsus.ee/uudised/valitsus-kiitis-heaks-digiuhiskonna-arengukava-2030-koostamise
https://www.riigikogu.ee/istungi-ulevaated/riigikogus-koneldi-sidusa-eesti-arengukavast-aastani-2030/
https://mkm.ee/digiriik-ja-uhenduvus/digiuhiskonna-arengukava-2030



Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Noppeid IT ajaloost 02.02 - 09.02

                                Noppeid IT ajaloost 02.02 - 09.02 Mis on IT? IT on lühend, mis tuleb sõnast "infotehnoloogia". See on valdkond,  mis kasutab arvutitehnoloogiat informatsiooni kogumiseks, töötlemiseks, salvestamiseks ja edastamiseks. IT hõlmab laia valikut tegevusi, sealhulgas tarkvaraarendust, võrkude haldamist ning andmebaaside ja süsteemide loomist ja hooldamist. Tänapäeval on IT oluline osa meie igapäevaelust, toetades tublisti haridust, äritegevust ja paljusid teisi valdkondi. IT ajaloo olulisemad sündmused Suurt rolli mängisid IT ajaloos kindlasti Charles Babbage, Konrad Zuse ning Tommy Flowers. Esimeseks arvutiks peetakse just Babbage´i poolt loodud mehaanilist arvutit nimega "Diffrence Engine" aastal .1822, mille kohta võime öelda, et see oli niivõrd enda ajast ees, et põrus põhjalikult läbi. Charles Babbage hoidsid tagasi tehnoloogilised piirangud 19.sajandil, rahalised raskused ning uued huvid.  .Hiljem tuli Babbage välja uue arvutiga, mis k
Lisateave

Arpanetist Facebookini: Interneti kujunemislugu 09.02 - 16.02

Arpanetist Facebookini: Interneti kujunemislugu  09.02 - 16.02 Lühike ülevaade interneti tekkimisest: Interneti loomine hakkas juba rohkem kui 50 aastat tagasi. Külma sõja ajal otsiti viise, kuidas teadlased ja uurijad saaksid omavahel suhelda ning andmeid jagada. Esimene nö "internet" oli ARPAnet, mis oli USA Kaitseministeeriumi projekt. Hiljem võttis ARPANET kasutusele TCP/IP protokollide kogumi, mis oli oluline samm Interneti loomisel. Pärast TCP/IP kasutuselevõttu hakkasid teadlased looma "võrk võrgustiku", mida tuntakse tänapäeval Internetina.  E-mail: Interneti varasem nähtus, mis on tänaseni kasutusel Üks nö "nähtus", mis on siiani püsinud varasemast ajaloost kuni tänaseni, on e-post ehk e-mail, mida kasutada väga paljud inimesed tänapäeval ühe peamise suhtlusvahendina. E-posti süsteemid olid esimesed rakendused mis arendati välja ARPANET'i võrgus. E-post väga universaalne, tasuta ning kõigile kättesaadav. Muidugi on olemas juba alternatiivsed s
Lisateave

IT proff...? 22.03 - 28.03

  IT proff...? 22.03 - 28.03 Klassikaline kõrgkoolidiplom ...annab laiaulatusliku hariduse ja sügava arusaama teatud valdkonnast ning on tõestus sellele, et te olete edukalt lõpetanud kõrgkooli programmi. Klassikaline kõrgkooli diplom sobib neile, kes soovivad spetsialiseeruda kindlale valdkonnale või kui soovite mingis valdkonnas teha karjääri, mis nõuab kõrgharidust. Samuti, kui on soov oma teadmisi hiljem laiendada, võib kõrgkoolidiplom olla kasulik. Kuigi on oluline märkida, et kuigi diplom võib aidata teil IT-sektori tööturul silma paista, on tööandjatele sageli olulisem teie praktilised oskused, mis määravad teie edu. Rakendus-/kutsekõrgkoolidiplom Õppimine rakenduskõrghariduses on praktilisem kui traditsioonilises ülikoolis, mis võib mõnele inimesele rohkem sobida. Rakenduskõrgharidus pakub palju karjäärivõimalusi ning rõhutab praktilisi oskusi, mida saab kohe tööturul kasutada. IT-sektoris ei mängi diplomid olulist rolli, kuid nagu varem mainitud, aitab see silma paista teiste
Lisateave