EULA, GNU GPL ja BSD - teejuht tarkvaralitsentside maailmas


EULA, GNU GPL ja BSD - teejuht 

tarkvaralitsentside maailmas 


Mis, milleks üldse tarkvaralitsents?

Tänapäeval on tarkvaralitsentsid tarkvaraarendajate jaoks hädavajalikud. Need võimaldavad tarkvara autoritel reguleerida oma tarkvara kasutamist ja levitamist. Selles blogipostituses sukeldume litsentside maailma, uurides EULA, GNU GPL ja BSD litsentside eeliseid ja puudusi ning arutleme, millist neist eelistada.

EULA ehk lõppkasutaja litsentsileping

Kommertstarkvaraga tihti seotud, tarkvaraarendajad peaksid seda kasutama olukordades, kus nad soovivad oma tarkvara levitada, kuid samas säilitada kontrolli selle kasutamise ja leviku üle. Mõned populaarsed näited on Google, Microsoft Windows ja Minecraft.

Positiivsed küljed:
  • Litsentsimine- Müüakse nö "kasutusõigust", mida saab tarkvara autor vajadusel piirata ja kitsendada, et kontrollida tarkvara levimist ja kasutamist.
  • Garantiid- EULA sisaldab garantiisid, mis kaitsevad tarkvaraomanikku, kui tarkvara lõppkasutajal on ebamõistlikud ootused. "Nagu on" ja "Nagu saadaval".
  • Sanktsioonid(Ei leidnud paremat iseloomustavat sõna)- Võimalus karistada lõppkasutajat, kui tarkvara ei ole kasutatud eesmärgil, milleks see on mõeldud.
Negatiivsed küljed:
  • Varjatud ohud- Osadel tarkvara loojatel on luba jagada teie seadme teavet teiste ettevõtetega, ilma teid sellest teavitamata. 
  • Mahukus- EULA-dokumendid on tavaliselt mahukad ning detailirohked, mis võib muuta nende arusaamise raskeks tavakasutaja jaoks. 
  • Piirangud- Lõppkasutaja õigused on raskelt piiratud, näiteks võib olla piiratud seadmete arv või kes võivad tarkvara kasutada.


GNU Üldine Avaliku Litsents (GPL)

GNU Üldine Avaliku Litsents (GPL) on üks levinumaid litsentse, mida kasutatakse vabavaraliste ja avatud lähtekoodiga tarkvarade puhul. See kuulub “copyleft” litsentside hulka, mis tähendab, et kõik muudetud versioonid peavad samuti olema vabad. GNU GPL litsents on eriti kasulik neile, kes soovivad olemasolevat tarkvara edasi arendada või levitada ilma litsentsitasusid maksmata. Mõned tuntud näited tarkvaradest, mis kasutavad GNU GPL litsentsi, on WordPress, GIMP ja MySQL.

Positiivsed küljed:
  • Kogukonna kaasamine- Kutsub ülesse inimesi vabavara edasi arendama.
  • Vabadus: Lõppkasutaja saab kasutada tarkvara nii, kuidas ta ise soovib.
  • Kaitse: GNU GPL tagab selle, et tarkvara jääb avatud lähtekoodiga, kui seda muudetakse ning levitatakse.
Negatiivsed küljed:
  • Ühilduvus teiste litsentsidega.
  • Ranged peidetud reeglid: Kui integreerite avatud lähtekoodiga rakenduse oma veebisaidile või rakendusse, muutub ka teie veebisait või rakendus avatud lähtekoodiga.


BSD

BSD on vaba tarkvara litsents, mis kehtestab kasutajale tarkvara kasutamise ja levitamise osas minimaalsed piirangud. See on eriti sobilik neile, kes soovivad integreerida olemasolevat tarkvara oma projektidesse, ilma et nad peaksid oma lähtekoodi avalikustama.

Positiivsed küljed:
  • Lihtsus: Kui muuta või levitada koodi, tuleb mainida ära koodi algne autor.
  • Mugavus: Võimalus lisada olemasolevat tarkvara enda projektidesse ilma, et peaksid avaldama oma lähtekoodi.
Negatiivsed küljed:
  • Piirav: BSD litsents võimaldab kasutajatel tarkvara muuta ja täiustada, kuid ei nõua neid muudatusi avalikult jagama.




Kasutatud allikad: 
https://www.techtarget.com/searchcio/definition/software-license
https://legal123.com.au/eula-end-user-licence-agreement/#what-are-some-legal-advantages-and-disadvantages-of-eul-as
https://wiki.itcollege.ee/index.php/E-ITSPEA_7:_Arvutid_ja_paragrahvid_II%CB%90_litsentsid_ja_autori%C3%B5igus
https://docs.freebsd.org/en/articles/bsdl-gpl/


Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Noppeid IT ajaloost 02.02 - 09.02

                                Noppeid IT ajaloost 02.02 - 09.02 Mis on IT? IT on lühend, mis tuleb sõnast "infotehnoloogia". See on valdkond,  mis kasutab arvutitehnoloogiat informatsiooni kogumiseks, töötlemiseks, salvestamiseks ja edastamiseks. IT hõlmab laia valikut tegevusi, sealhulgas tarkvaraarendust, võrkude haldamist ning andmebaaside ja süsteemide loomist ja hooldamist. Tänapäeval on IT oluline osa meie igapäevaelust, toetades tublisti haridust, äritegevust ja paljusid teisi valdkondi. IT ajaloo olulisemad sündmused Suurt rolli mängisid IT ajaloos kindlasti Charles Babbage, Konrad Zuse ning Tommy Flowers. Esimeseks arvutiks peetakse just Babbage´i poolt loodud mehaanilist arvutit nimega "Diffrence Engine" aastal .1822, mille kohta võime öelda, et see oli niivõrd enda ajast ees, et põrus põhjalikult läbi. Charles Babbage hoidsid tagasi tehnoloogilised piirangud 19.sajandil, rahalised raskused ning uued huvid.  .Hiljem tuli Babbage välja uue arvutiga, mis k
Lisateave

Arpanetist Facebookini: Interneti kujunemislugu 09.02 - 16.02

Arpanetist Facebookini: Interneti kujunemislugu  09.02 - 16.02 Lühike ülevaade interneti tekkimisest: Interneti loomine hakkas juba rohkem kui 50 aastat tagasi. Külma sõja ajal otsiti viise, kuidas teadlased ja uurijad saaksid omavahel suhelda ning andmeid jagada. Esimene nö "internet" oli ARPAnet, mis oli USA Kaitseministeeriumi projekt. Hiljem võttis ARPANET kasutusele TCP/IP protokollide kogumi, mis oli oluline samm Interneti loomisel. Pärast TCP/IP kasutuselevõttu hakkasid teadlased looma "võrk võrgustiku", mida tuntakse tänapäeval Internetina.  E-mail: Interneti varasem nähtus, mis on tänaseni kasutusel Üks nö "nähtus", mis on siiani püsinud varasemast ajaloost kuni tänaseni, on e-post ehk e-mail, mida kasutada väga paljud inimesed tänapäeval ühe peamise suhtlusvahendina. E-posti süsteemid olid esimesed rakendused mis arendati välja ARPANET'i võrgus. E-post väga universaalne, tasuta ning kõigile kättesaadav. Muidugi on olemas juba alternatiivsed s
Lisateave

IT proff...? 22.03 - 28.03

  IT proff...? 22.03 - 28.03 Klassikaline kõrgkoolidiplom ...annab laiaulatusliku hariduse ja sügava arusaama teatud valdkonnast ning on tõestus sellele, et te olete edukalt lõpetanud kõrgkooli programmi. Klassikaline kõrgkooli diplom sobib neile, kes soovivad spetsialiseeruda kindlale valdkonnale või kui soovite mingis valdkonnas teha karjääri, mis nõuab kõrgharidust. Samuti, kui on soov oma teadmisi hiljem laiendada, võib kõrgkoolidiplom olla kasulik. Kuigi on oluline märkida, et kuigi diplom võib aidata teil IT-sektori tööturul silma paista, on tööandjatele sageli olulisem teie praktilised oskused, mis määravad teie edu. Rakendus-/kutsekõrgkoolidiplom Õppimine rakenduskõrghariduses on praktilisem kui traditsioonilises ülikoolis, mis võib mõnele inimesele rohkem sobida. Rakenduskõrgharidus pakub palju karjäärivõimalusi ning rõhutab praktilisi oskusi, mida saab kohe tööturul kasutada. IT-sektoris ei mängi diplomid olulist rolli, kuid nagu varem mainitud, aitab see silma paista teiste
Lisateave